(tekst: Kalev Tilk)
On õhtu saabund päiksepuna loojund
ja liivaluited kauneid pilte loonud.
Tuul õrnalt möödub siit, kui suvesoojuse armuviis,
paitab hellalt ja laule loob armastusele. :,:
See valge öö seal, meelest eal ei lähe,
meid valvas kuu vaid, küllap kaugel tähed.
:,: Ka meri peatus siin, kaasas suveöö lauluviis,
õrnalt hoidsime teineteist kuldse liiva peal. :,:
Sel suveööl meil polnud vaja sõnu
hing tundis rõõmu piiritut mis võlus.
:,: Kaks südant liitis see, kaugel helendas Linnutee,
tunnid kadusid kiirelt käest, hommik leidis siis meid. :,:
Nüüd suveöödel, mis heledad ja soojad
meid randa viivad armastuse tiivad.
Tuul õrnalt paitab siin, suvesoojus ja pehme liiv
meri laule ka kaasa toob armastusele.
Tuul õrnalt paitab siin kui suvesoojuse armuviis
meri laule ka kaasa toob, et armastus ei kaoks.